Test №

42

See on parkimiskeelu märk, mis keelab parkimise. Kuid samal ajal on selle märgi piirkonnas lubatud peatumine reisijate pardaleminekuks või pardalt lahkumiseks või lasti peale- või mahalaadimiseks.

Kui laps ei ole piisavalt pikk, et teda korralikult auto turvavööga kinnitada, siis turvavööga varustatud autos lapse transportimisel kasutada turvatooli, lapsehoidjat või muud sobivat tema pikkusele ja kaalule vastavat turvaseadet. Sõiduauto esiistmel tohib last vedada ainult siis, kui laps on turvatooliga korralikult kinnitatud. Kasutusvalmis esiturvapatjadega varustatud istmetel on laste transportimiseks keelatud kasutada seljaga sõidusuunas turvaistmeid.

Kui ristmikule on paigaldatud ümmarguste ja noolekujuliste signaalidega foorid, siis noolekujuliste signaalidega näidatud suunas saab sõita ainult siis, kui põleb roheline noolekujuline signaal.

Kui liiklusõnnetuse tagajärjel saab vigastada inimene, peab juht sellest viivitamatult teavitama häirekeskust ja tegutsema vastavalt sealt saadud korraldustele. Samuti peab juht andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi. Kannatanu võib oma sõidukiga haiglasse toimetada ainult juhul, kui sündmuskohalt ei ole võimalik kiirabi kutsuda ja kui transportimine ei kujuta ohvrile ohtu (LS § 169), st. tema vigastused ei ole tõsised.

Kui eesõigusmärgid on paigaldatud reguleerimata ristmikule, peaksite juhinduma neist, mitte parema käe reeglist. Siin tuleks juhinduda prioriteedimärgist «Anna teed». Vastavalt LS § 48 kohaselt peab juht ristmikul pööret sooritades sõitma nii, et sõiduteede ristmikutsoonist väljudes ei satuks ta vastassuunavööndisse – see tähendab, et see ei ole lubatud.

Kui kannatanu kaotab liiklusõnnetuse tagajärjel töövõime või kui tema töövõime väheneb, hüvitatakse talle saamata jäänud tulu (LS 28). Samuti maksab kindlustusandja kannatanule hüvitist kehavigastuste ja tervisekahjustuste eest (LS 32). Lisaks hüvitatakse teatud tingimustel elatist saamata jäänud isikutele, keda hukkunu ülal pidas (kui hukkunu ei olnud liiklusõnnetuse eest vastutav juht) (LS 27). Kui liiklusõnnetuse eest vastutab mootorsõiduki juht, siis hüvitab kindlustusandja ainult tema ravikulud (LS § 44) – seda muidugi eeldusel, et juht ei olnud joobeseisundis.

Jooniselt on näha, et bussi suunatuled veel ei põle – seega ei hakka buss veel peatusest väljuma. Lisaks on bussi läheduses piisavalt ruumi ümbersõiduks. Sellises olukorras ei ole peatumine liikumise sujuvuse mõttes mõistlik, kuna see võib segada ka teisi juhte. Parem on bussi ettevaatlikult vältida ja edasi liikuda.

Vastavalt LS ( 17) peab juht parklast, parklast, elamurajoonist või teega külgnevalt territooriumilt teele sisenedes andma teed kõigile teel liiklejatele (kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusega teisiti reguleeritud). Maastikuteelt kruusateele või kattega teele, samuti kruusateelt kõvakattega teele sõitmisel on juht kohustatud andma teed kõigile teel liiklejatele (kui teeandmise kohustus ei ole reguleeritud teisiti) .

Reeglina ei ole rööbasteta sõidukitel lubatud liikuda vastassuunalistel trammiteedel (LS 45), välja arvatud juhul, kui see kohustab koostama ettekirjutava märgi (näiteks «Ümberpõike suund»). Kohustuslikud märgid kehtestavad õige liikluskorra ja märgi «Ümberpõike suund» kohustab takistusest mööda minema sildil näidatud suunas. Selline olukord võib tekkida näiteks teeremondi käigus.

Punase auto juht pöörab ümber, seetõttu peab ta üldise teeandmiskohustuse (LS 17) kohaselt andma teed vastutulevale sõidukile. Kui tavaliselt sõidetakse eesolevast sõidukist mööda vasakult, siis kui on näha, et eessõitev sõiduk teeb vasakpööret või tagasipööret, siis tuleks mööda sõita paremalt (LS 51). Vajadusel võite viimasel juhul sõita ka tee äärde (LS 52).

halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit;

Siin tuleks järgida üldist teeandmiskohustust (LS 17): mitterööbassõidukite juhid peavad andma teed paremalt / paremalt lähenevate sõidukite juhtidele (välja arvatud juhul, kui läbisõidu järjekord on muudes sätetes sätestatud teisiti liiklusseaduse punkt), samuti trammijuhid, kui nende liiklusteed ristuvad ja liikluskorraldusvahendid ei näita teisiti. Seega pean teed andma nii autole kui trammile.

Liiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluvate mootorsõidukite ja nende haagiste kohta tuleb liikluskindlustuse seaduse (art 4) kohaselt sõlmida kindlustusleping. Trammid ja trollid kuuluvad samuti kindlustuse alla. Mootorsõidukiteks loetakse ka mopeedid ( Liiklusseaduse 2), erinevalt minimopeedidest, mis ei kuulu mootorsõidukite hulka.