Test №

44

«Suurim kiirus» keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

Märk «Pikk- või raskeveos. Mootorsõiduki tunnusmärk»

«Ringliiklus» kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 «Anna teed», on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile.

Vastavalt liiklusseadusele ( 17) peavad liiklejad andma teed sõidukitele, millel on sisse lülitatud sinine vilkuv majakas või signaaltuli ning sisse või välja lülitatud helisignaal. Samuti tuleb teed anda maanteel põleva kollase vilkuriga sõidukitele ja sõidukitele, mida saadab sinise või kollase vilkuriga sõiduk. Vajadusel peab liikleja tee andmiseks peatuma.

Eestis kehtivad järgmised üldised kiiruspiirangud: Elamupiirkondades on lubatud sõita kõnnikiirusel või maksimaalselt 20 km/h. Asulasisesel teel - 50 km/h ja väljaspool asulaid - 90 km/h. Teatud teelõikudel saab kiirust suurendada – sellest annavad märku keelumärgid, mis näitavad suurimat lubatud kiirust. Seega võib asula piires maanteel maksimaalset lubatud kiirust tõsta kuni 90 km/h ja väljaspool asulaid kuni 120 km/h. Kui sellised märgid on paigaldatud mõnele teelõigule, siis märgi kehtivusvööndi määramiseks järgige tähelepanelikult lisainfoga märke ning asulasisesel teel jälgige ka, kas märk uuesti paigaldatakse. pärast lähimat ristmikku või mitte.

Liiklusseaduse kohaselt ei ole lubatud pukseerida selliseid jäiga haakeseadisega mootorsõidukeid, mille tegelik mass ületab pukseeritava sõiduki tegeliku massi, kui pukseeritava sõiduki peapidur ei tööta. Pukseeritaval sõidukil peab olema avariivalgustus (mehhaaniliste sõidukite pukseerimisel ei ole gabariidituled olulised).

Siin tuleks juhinduda kohustuslikust märgist «Ümberpõike suund», mis kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber sõitma ainult märgil näidatud suunas. Seega käitub paremal joonisel oleva auto juht õigesti.

Vastavalt liiklusseadusele, kui teel on aeglustusrada, peab pööret sooritada kavatsev juht vahetama sõidurada eelnevalt aeglustusrajale ja aeglustama ainult sellel. Kui te ei sõida õiges reas, andke märku suunamuutusest ja liikuge varakult paremale, et saaksite õigel ajal rida vahetada.

registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;

«Tagasipöörde koht» osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud.

Mootori pöörlemissageduse kasvades suureneb müra. Rehvide hõõrdejõud suurel kiirusel suureneb, mistõttu rehvid kuluvad kiiremini. Kütusekulu suureneb oluliselt, kui mootori pöörete arv ületab 2500. Lisakütust raiskamata saab liikuma hakata ka mõõdukal kiirendusel ilma liiklust häirimata. Õiget käiku kasutades võite gaasipedaali ohutult lõpuni vajutada.

Vastavalt liiklusseadusele, kiirteedel on lubatud sõidukit pukseerida ainult lähima kiirteelt mahasõiduni. Maanteedel on liiklemisele ka teisi piiranguid, eelkõige maanteedel ei tohi peatuda ega parkida väljaspool selleks ettenähtud tsoone, ümber pöörata, sõita keskribale ja selle katkemiskohta jne.

«Mitmerööpmeline raudtee» hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast. Kui tavaliselt on tee ja raudteeületuskoha piir tõkkepuuks, siis tõkkepuu puudumisel näitab raudteeülesõidu piir ühe- või mitmerööpmelist raudteed tähistavate teemärkide paigaldamise asukohta.

Suur sõidukiirus suurendab tsentrifugaaljõudu, mis surub sõiduki kurvist välja. Kui see jõud on suurem kui haardejõud rehvide ja teepinna vahel (näiteks kui tee on märg), hakkab auto kurvist välja libisema. Lisaks võib tugev pidurdamine kurvis kaasa tuua külglibisemise, kuna tugeval pidurdamisel võivad rattad blokeeruda, mistõttu rehvid kaotavad haarduvuse teepinnaga ja sõiduk kaotab juhitavuse.

Inimsilm on kujundatud nii, et näeme selgelt ainult seda objekti, mida vaatame. Ja mis seda objekti ümbritseb, on ebamäärane. Seetõttu on nägemisvälja keskosas nägemisteravus parem kui külgmises osas.