Liiklusõnnetusest politseile teatamine ei ole vajalik, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) liiklusõnnetuse tagajärjel inimesed viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud isikud ise ei vaja tervisekontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid (või juht) ja varalist kahju kannatanud isikud on õnnetuse põhjuste hindamisel varalise kahju tekitamise eest vastutuse küsimuses üksmeelsed; 3) kõigi liiklusõnnetuses osalejate andmed fikseeritakse viisil, mis tagab nende hilisema tuvastamise; 4) varalise kahju tekitamise eest vastutav isik on kindlaks määratud; 5) liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid (või juht) ja varalise kahju tekitanud isikud fikseerivad kirjalikult asjaolud,

Lastel on keha veelgi haavatavam kui täiskasvanutel. Kokkupõrkel kiirusel 50 km/h lendab laps edasi jõuga, mis ületab tema kaalu umbes 40 korda, s.o. last ei saa käes hoida. Laps, kes ei ole turvavöö kinnitamiseks piisavalt pikk, peaks vastavalt liiklusseadusele kasutama turvatooli, imiku kandjat vms. Sõiduauto esiistmel tohib last vedada ainult siis, kui laps on turvaseadmega kinnitatud. Auto tagaistmel, välja arvatud sõiduauto, on täiskasvanud reisijal lubatud süles hoida üks alla 12-aastane laps, tingimusel, et last hoidev sõitja on kinnitatud turvavööga ja kõik muud istmed. auto on hõivatud.

Tunnelis ei tohi: 1) tagurdada; 2) pöörata tagasi; 3) peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud kohti; 4) lasta sõiduki mootoril töötada kestva sõidutakistuse ajal.

«Möödasõidu keeld» keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h.

Parkida ei tohi: .... eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga lubatud juhtudel;

Punase auto juht pöörab ümber, seetõttu peab ta üldise teeandmiskohustuse kohaselt andma teed vastutulevale sõidukile. Kui tavaliselt sõidetakse eessõitvast sõidukist mööda vasakult, siis kui on näha, et eessõitev sõiduk teeb vasakpööret või tagasipööret, siis tuleks mööda sõita paremalt. Vajadusel saab viimasel juhul helistada teepervelt

Üldise teeandmiskohustuse kohaselt peab sõiduki juht sõiduteelt lahkudes andma teed jalakäijatele, kaherattaliste elektriliste motorollerite juhtidele, jalgratturitele, samuti mopeedi- või minijuhtidele. -mopeedid (välja arvatud juhul, kui teeandmise kohustus on liikluskorralduse vahenditega reguleeritud teisiti).

Märk näitab rööbasteta sõidukitele mõeldud sõiduradade arvu kogu liikluskülje laiuses või kogu tee ulatuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva territooriumi juurdepääsuteega ristumiskohani, ristmikul või teega külgneva territooriumi juurdepääsuteega ristumiskohas - kohustuslik liikumissuund igalt rajalt ja kui see asub igal rajal eraldi - kohustuslik liikumissuund sellelt rajalt.

Raudtee rööbaste läheduses on väga ohtlik seista, kuna rongi alt võivad välja lennata kivid ja muud esemed. Lisaks ei suuda rongijuht distantsilt eristada, kas rööbaste lähedale pargitud auto on piisavalt kaugel või mitte. Ummiku korral tuleks jätta enda ja ees liikuva sõiduki vahele piisav vahemaa, et vajadusel saaks tõkkepuu ees peatuda.

Vastavalt liiklusseadusele ei tohi nelja või enama sõidurajaga kahesuunalisel sõiduteel sõita vastutuleva liikluse poolele. Sellisel sõiduteel eraldatakse liiklusküljed sageli kahekordse pideva joonega. Kui liiklusrada on tähistatud teekattemärgistega, siis tuleb sõita sõiduraja piires. Mööda märgistust sõitmine piiraks tagant liikuva juhi vaatevälja ega võimaldaks möödasõitu teha. Asulasisesetel teedel on lubatud sõita igal möödasõidupoolsel rajal (erinevalt asulavälisetest teedest)

«Reguleerija» näitab, et liiklust korraldab liikluse reguleerija.

Siin tuleks juhinduda foori rohelisest märguandest: Sõita on lubatud, kuid alles siis, kui annad teed pruuni auto juhile, kes lõpetab ristmiku ületamise. Ta sooritab vasakpöörde ehk tagasipöörde, s.o. jäi ristmikule vastutulevatele sõidukitele teed andma. Tihti aga liigub hulk autosid pööret teha sooviva juhi poole ning võimalus ristmikult lahkuda avaneb alles kollase või punase märguande süttimisel. Sellisel juhul peab ristmikule sisenev juht ristmikult lahkuma ja teised juhid peavad tal seda lubama. Kui te ei anna teisele juhile võimalust pööret sooritada, muutub olukord ohtlikuks.

Sama suuruse ja mustriga rehve tuleks alati kasutada samal sõidukitel. See tagab parema juhitavuse ja sõidumugavuse. 1. detsembrist kuni 1. märtsini tuleb Eestis kasutada talverehve (tähisega M+S, MS, M.S. või M&S), mis on mõeldud spetsiaalselt talvistes teeoludes sõitmiseks. Naastrehvid sobivad suurepäraselt sõitmiseks näiteks jäisel teel, kuid kuna need kulutavad palju teekatet, on naastrehve Eestis lubatud kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini.

Mida suurem on kiirus, seda halvem on stabiilsus. Õhk põhja all ja katuse kohal pühib erineva kiirusega, luues tiiva efekti. Isegi ilma koormata võite olla vastasküljel. Nii et teel olles on parem ette teada, kummalt poolt tuul puhub. Kõige tuulisemad kohad on suured lagedad: stepid, tasandikud, põllud. Metsade ja põldude piiridel, küngaste tippudel võib tekkida toruefekt, mistõttu on sellised piirialad kõige ohtlikumad.

Need on sildid «Tunnel» ja «Tunneli lõpp». Nende märkide vahelisel alal kehtib tunnelites kehtestatud liikluskord. Eelkõige tunnelites ei ole lubatud tagurdada ja ümber pöörata, samuti lubada sõiduki mootoril töötada pikaajalise liiklustakistuse korral. Tunnelites kehtestatud liikluskorraldus ei näe ette erilist kiiruspiirangut.

See on tegevusvööndi märk «Samaliigiliste teedega ristmike ala», mis tähistab ala, kus kõik ristuvad teed on samaväärsed. Nagu kõigi mõjuala määravate märkide puhul, lõpetab selle märgi mõju vastav ala lõpu märk, s.o. «Samaliigiliste teedega ristmike ala lõpp».

Kiirteedel on lubatud sõidukit pukseerida ainult lähima kiirteelt mahasõiduni. Maanteedel on liiklemisele ka teisi piiranguid, eelkõige maanteedel ei tohi peatuda ega parkida väljaspool selleks ettenähtud tsoone, ümber pöörata, sõita keskribale ja selle katkemiskohta jne.

Liiklusseadusest tulenevalt (ja enda turvalisuse huvides) peab juht olema eriti ettevaatlik ja sõitma sellise kiirusega, et ta saaks vajadusel sõiduki ettenähtud kohas sujuvalt peatada. Ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui tõkkepuu on avatud (sest ka tõkkepuu võib olla vigane). Raudteed ületada ei tohi, kui on oht, et ollakse sunnitud raudteeülesõidukohas peatuma

«Ootekoht» osutab kohale, kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta.

Sellel ristmikul ei ole liiklusmärke ega foore. Seetõttu on tegemist reguleerimata samaväärsete teede ristmikuga, kus nn. parema käe reegel, / Peate andma teed paremalt (ja mitte vasakult) lähenevale juhile. Langenud lehed ja vihmavesi muudavad tee väga libedaks. teie sõiduki pidurdusteekond pikeneb ja peate sõitma kiirusega, mis võimaldab teil peatuda, kui sõiduk äkitselt paremalt lahkub.

«Külgtuul» hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli puhub tugev külgtuul.

Need on teede numbrid. Valik A (punane taust, valge kiri ja serv) tähistab peateed. Valik B (roheline taust, valge ääris ja kiri) tähistab Euroopa teedevõrku, st rahvusvahelist maanteed. Valik C (kollane taust, must ääris ja kiri) tähistab võrdlusmaanteed.

peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;

Parkida ei tohi: 1) kohtades, kus ei ole lubatud sõidukit peatada; 2) kohtades, kus see on liikluse korraldamise vahenditega keelatud; 3) sõiduteel raudteeülesõidukohtadest lähemal kui 50 meetrit; 4) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval; 5) väljaspool asulaid eesõigusmärgiga «Peatee» tähistatud teede sõiduteel; 6) aeglustus- ja kiirendusradadel; 7) ainult vasakpööret või tagasipööret võimaldavates ühe liiklusrajaga kohtades, mis asuvad sõiduraja kõrval; 8) kohtades, kus see segab teisi sõidukeid parkimiskohale sisenemisel või sealt lahkumisel.