Juht ei tohi tagasi pöörata: 1) ülekäigurajal; 2) raudteeülesõidukohal; 3) piiratud nähtavusega kohas.

Liiklusseaduse kohaselt peab juht andma märguandeid suuna muutmiseks õigeaegselt vastavalt liiklusolukorrale, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõiduki liikumise, manöövri või peatumise algust. Ristmikult otse ette sõites ei soorita juht ühtegi manöövrit, vaid manööverdab möödasõidul. Manööver igasugune pööre, reavahetus või takistuse vältimine.

Ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;

Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;

Katusel suuri esemeid, näiteks jalgratast, transportides tuleb meeles pidada, et kiiruse kasvades suureneb õhutakistus ja koos sellega ka surve koormasidemetele. Lõpuks ei pruugi kinnitusdetailid vastu pidada ja koorem lendab maha. Silmas tuleks pidada ka veetavate asjade kõrgust (näiteks kinnisesse parklasse sisenemisel). Raskemate esemete puhul tuleb arvestada, et masin kaldub kurvides rohkem, stabiilsus halveneb.

Parkida ainult väljalülitatud mootoriga. Märk ütleb, et märgiga «Parkimistsoon» tähistatud alal ja märgiga «Parkimine» või «Parkimine teeninduskeskuses» tähistatud parkimisalal tohib sõidukit parkida ainult väljalülitatud mootoriga.

Kaherattaliste sõidukite juhid võivad ootamatult oma algsest sõidujoonest kõrvale kalduda või tasakaalu kaotada. Kui see juhtub ja kaugus läheduses liikuva sõidukini on väike, võivad need rataste alla jääda. Seetõttu hoidke jalgratturite ja mopeedisõitjatega suurt külgvahet ( 1,5 m). Liiklusseadusele kohaselt peab juht enne möödasõitu veenduma, et tal on võimalik sõidurada vahetada ilma, et see tekitaks ohtu ja häiriks möödasõitu sooritatavate sõidukite juhte. Seate möödasõitnud juhi ohtu näiteks siis, kui peate liiga vara oma poole liiklusesse naasma, sundides teda tugevalt pidurdama.

Ohutulesid kasutatakse ainult erijuhtudel ja nende kasutamine muudel juhtudel ajab teisi juhte ainult segadusse. Kuid sõidukite reas liikudes on mõistlik läbi ees liikuva sõiduki klaaside eessõitjatel silm peal hoida: näiteks märkad juba kaugelt, kui eessõitja süütab pidurituli ja teate, et sõidukite rea kiirus väheneb. Rajal sõitmist hõlbustab ka ühtlane kiirus, kuna järsk kiiruse muutus (nt äkkpidurdus) võib olla teistele juhtidele ootamatu ja põhjustada õnnetust (nt tagant otsasõit).

«Samaliigiliste teede ristmik» hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette muudab need samaliigilisteks.

Asulasisesel teel tuleks sõita kiirusega 50 km/h, välja arvatud juhul, kui seal on liiklusmärk, mis suurendab või vähendab suurimat lubatud kiirust.

Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis; 2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; 3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga; 4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale; 5) tagurdada.

Juht peab alati andma teed pimedale jalakäijale, kasutades valget keppi või juhtkoera.

«Järsk lang» hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule.

Paljud loomaliigid on aktiivsed esimestel tundidel pärast pimeduse saabumist, samuti koidikul ja õhtuhämaruses. Loomad jalutavad sageli mööda võsa- ja metsaservi, aga ka veekogude kaldaid. Sellistes kohtades olge väga ettevaatlik, vähendage kiirust ja pöörake tähelepanu teeservadele: loomade silmad löövad särama, kui neid tabab valgusvihk.

Pildi põhjal on teekate libe, mis soodustab külglibisemist. Külglibisemist soodustavad ka suur kiirus ja liiga järsu nurga all pööramine. Samuti on libeda teekatte tõttu vaja rohkem ruumi peatumiseks, kui jalakäija ootamatult ristuvale teele satub. Libisemise ja jalakäijatele otsa sõitmise ohtu saab sellises olukorras vähendada kiiruse vähendamise ja kvaliteetsete talverehvide kasutamisega.

Kuna külgtuul lükkab sõiduki sõidurajalt välja, tuleks tuulele vastu seista rooliga. Kui kaugele seda keerata, sõltub konkreetsest olukorrast, peaasi, et sõiduk püsiks teel ja püsiks normaalne liikumisjoon. Mida suurem on kiirus, seda tugevam on külgtuule mõju. Seetõttu on väga oluline olla teadlik võimalikest ohtlikest kohtadest (metsast väljapääs lagendikutele, viaduktid jms) ning ennetavalt vähendada kiirust reguleerides seal külgtuule mõju.

Juht ei pruugi märgata ristuval teel lähenevat sõidukit, näiteks kui see sobib tausta värviga: valge sõiduk lumisel maastikul, roheline sõiduk metsas jne. Tiheda liikluse korral võib juht olla hõivatud omasuunalise liikluse jälgimisega ja unustada liikluse jälgimise teistest suundadest. Vaateväli ahendab näiteks suurt kiirust, seega saab vaatevälja mahtu suurendada kiirust vähendades. Kui te lähenevat sõidukit ei märka, võib see kaasa tuua ohtliku olukorra, näiteks kui tegemist on samaväärsete teede ristmikuga, kus tuleb anda teed paremalt lähenejale.

Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.